Lès 9 * 22-28 di febrüari

Di Kontaminashon pa Purifikashon

Sabat Atardi

Lesa pa e siman aki:

Daniel 8; Dan. 2:38; Gen. 11:4; Levítiko 16; Hebr. 9:23-28.

Versíkulo di Memoria:

“I el a bisa mi: ‘Pa dos mil tresshen dia; e ora ei e santuario lo ser purifiká’ ” (Daniel 8:14, NKJV).

E vishon reportá den Daniel 8 a ser duná na e profeta den 548/547 P.K., i e ta proveé algun klarifikashonnan signifikante tokante e huisio referí na dje den Daniel 7. Distinto for di e vishonnan di Daniel 2 i 7, e vishon di Daniel 8 ta laga Babilonia afó i ta kuminsá ku Medo-Persa, pasobra na e tempu akí Babilonia tabata den dekadensia i e Persanan tabata na punto pa remplasá Babilonia komo e siguiente poder mundial. E vishon di Daniel 8 ta paralelo na esun di Daniel 7. E lenguahe i e símbolonan ta kambia den Daniel 8 pasobra e ta trese den enfoke skèrpi e purifikashon di e santuario selestial den konekshon ku e Dia di Ekspiashon selestial. P'esei e kontribushon distintivo di Daniel 8 ta den su enfoke riba aspektonan di e santuario selestial. Miéntras Daniel 7 ta mustra e tribunal selestial i e Yu di hende risibiendo e reino, Daniel 8 ta mustra e purifikashon di e santuario selestial. Asina anto, manera e paralelonan entre e dos kapítulonan akí ta indiká, e purifikashon di e santuario selestial deskribí den Daniel 8 ta korespondé ku e esena di huisio di Daniel 7.

* Studia e lès di e siman aki pa prepará pa Sabat, 29 di febrüari.

Djadumingu23 di febrüari

E Karné Chubatu i e Kabritu Chubatu

Lesa Daniel 8. Di kiko e vishon akí ta trata i kon e ta paralelo na loke nos a mira den Daniel 2 i 7?



Manera den Daniel 2 i 7, nos ta ser duná aki un otro vishon di e surgimentu i kaida di imperionan mundial, aunke ku un tipo diferente di simbolismo. E simbolismo akí ta direktamente relashoná ku e santuario di Dios. Den e kaso akí, e símbolonan di un karné chubatu i un kabritu chubatu ta ser usá pa motibu di nan konekshon ku e ritual di santuario di Dia di Ekspiashon, un momentu di huisio pa Israel antiguo. Karnénan chubatu i kabritunan chubatu tabata ser usá komo ofrendanan sakrifisial den e sirbishi di santuario. Pero solamente riba e Dia di Ekspiashon e dosnan aki ta ser menshoná huntu. P'esei, e dos animalnan akí ta intenshonalmente skohé aki, pa trese na mente e Dia di Ekspiashon, kua ta un enfoke prinsipal di e vishon.

Segun ku e vishon ta desaroyá, Daniel ta mira un karné chubatu ta pusha den tres direkshon diferente: pabou, panort i pasùit (Dan. 8:4). E movementu tripel akí ta indiká e ekspanshon di e poder akí: "asina ku ningun bestia por a resistié; tampoko tabatin un ku por a libra for di su man, ma e tabata hasi di akuerdo ku su boluntat i tabata engrandesé su mes" (Dan. 8:4, NKJV). Manera e angel ta splika, e karné chubatu ku dos kachu ta representá e Imperio Medo-Persa (Dan. 8:20), i e tres direkshonnan mas probablemente literalmente ta mustra na e tres konkistanan prinsipal di e poder mundial akí.

Despues, un kabritu chubatu ta sali ku un kachu grandi, kua ta representá e Imperio Griego bou di mando di Alehandro Magno (Dan. 8:21). Ku e kabritu chubatu ta move "sin toka suela" (Dan. 8:5, NKJV) ta nifiká ku e ta moviendo rápidamente. E simbolismo akí ta kòrda nos riba e rapides di e konkista di Alehandro, kua Daniel 7 ta presentá komo un leopardo ku hala. Pero, manera e profesia ta indiká, ora ku e kabritu chubatu "a bira fuerte, e kachu grandi ta ser kibrá" (Dan. 8:8, NKJV) i ta duna lugá na kuater kachu, kua ta ekstendé na e kuater puntonan di kompas. Esaki ta ser kumplِí ora ku Alehandro muri na Babilonia den yüni di 323 P.K., i su reino ser dividí entre su kuater generalnan.

Djaluna 24 di febrüari

E Surgimentu di e Kachu Chikitu

Lesa Daniel 8:8-12 kuidadosamente. Den kua direkshonnan e kachu chikitu akí ta moviendo, i dikon esaki ta importante pa komprondé?



Despues di a deskribí kuater kachu ku ta ekstendé te na e kuater bientunan di shelu, e tèkst bíbliko ta bisa ku for di unu a surgi un kachu chikitu. E pregunta aki ta ku si e kachu/poder akí ta bin for di un di e kuater kachunan, kua, manera nos a mira ayera, ta representá e kuater generalnan di Alehandro, òf un di e kuater bientunan. E struktura gramatikal di e tèkst den e idioma original ta indiká ku e kachu akí ta bini for di un di e kuater bientunan di shelu. I ya ku e poder akí ta surgi despues di e Imperio di Gresia i su kuater ramanan, un komprondementu komun ta ku e kachu akí ta Roma, promé pagano i despues papal. "E kachu chikitu akí ta representá Roma den tur su dos fasenan, pagano i papal. Daniel a mira Roma promé den su fase imperial i pagano, hasiendo guera kontra e pueblo Hudiu i e Kristiannan primitivo, i despues den su fase papal, ku ta kontinuá te na nos dianan i den futuro".- The Seventh-day Adventist Bible Commentary, tomo 4, p. 841.

Di akuerdo ku e tèkst bíbliko, e kachu chikitu promé a efektuá un movementu horizontal i "a krese ekstremadamente den direkshon zùit, den direkshon ost, i den direkshon di e Tera Glorioso" (Dan. 8:9, NKJV). E tres direkshonnan akí ta korespondé na e tres áreanan prinsipal ku a kai bou di dominio di Roma pagano.

Segun ku e kachu chikitu ta bira e aktor prinsipal den e vishon, su ekspanshon vertikal ta risibí atenshon detayá. Den e sentido akí, e kachu ta korespondé estrechamente na e kachu chikitu di Daniel 7, manera e siguiente komparashon ta mustra:

  1. Ámbos kachu ta chikitu na prinsipio (Dan. 7:8, Dan. 8:9).
  2. Ámbos ta bira grandi despues (Dan. 7:20, Dan. 8:9.).
  3. Ámbos ta podernan ku ta persiguí (Dan. 7:21,25; Dan. 8:10,24).
  4. Ámbos ta eksaltá nan mes i ta blasfemá (Dan. 7:8,20,25; Dan. 8:10,11,25).
  5. Ámbos ta mek riba e pueblo di Dios (Dan. 7:25, Dan. 8:24).
  6. Ámbos tin aspektonan di nan aktividat kua ta ser deliniá dor di tempu profétiko (Dan. 7:25; Dan. 8:13,14).
  7. Ámbos ta ekstendé te na e tempu di fin (Dan. 7:25,26; Dan. 8:17,19).
  8. I ámbos ta afrontá destrukshon sobrenatural (Dan. 7:11,26; Dan. 8:25).

Finalmente, pasobra e kachu chikitu di Daniel 7 ta representá e papado, e ekspanshon vertikal di e kachu chikitu den Daniel 8 mester representá e mesun poder. Por lo tantu, meskos ku den Daniel 2 i 7, e último poder prinsipal ta Roma, tantu pagano komo papal.

Djamars 25 di febrüari

E Atake riba e Santuario

Lesa Daniel 8:10-12. Ki tipo di aktividat e kachu chikitu ta ser deskribí di ta hasiendo aki?



Den Daniel 8:10, e kachu chikitu ta intentá di repliká, na nivel spiritual, e esfuersonan di e konstruktornan di Babel (Gen. 11:4). E términonan "ehérsito" i "streanan" por referí na e pueblo di Dios den e Tèstamènt Bieu. Israel ta ser ser yamá e ehérsitonan di Señor (Eks. 12:41). Daniel tambe ta deskribí e pueblo fiel di Dios komo briando manera e streanan (Dan. 12:3). Esaki opviamente no ta un atake literal riba e kurpanan selestial, sinembargo, sino un persekushon di e pueblo di Dios, ken su "siudadania ta den shelu" (Fil. 3:20, NKJV). Aunke míles di Kristiannan a ser asesiná dor di emperadornan pagano, e enfoke awor ta riba e aktividatnan vertikal di e kachu chikitu. Por lo tantu, e kumplimentu final di e profesia akí mester ser konektá ku Roma papal i su persekushon a traves di siglonan.

Tambe, Daniel 8:11 ta papia tokante un "Prens", ku ta ser menshoná otro kaminda den Daniel komo "Mesias e Prens" (Dan. 9:25), "Miguel bo prens" (Dan. 10:21), i "Miguel" e "gran prens" (Dan. 12:1). Niun hende sino Hesukristu por tabata e referente di e ekspreshon akí. Hesukristu ta e Prens di e "ehérsito" menshoná anteriormente i nos Sumosaserdote den shelu. P'esei, e papado i e sistema religioso ku e ta representá ta konfundí i ta intentá remplasá e ròl saserdotal di Hesus.

Den Daniel 8:11, e "sakrifisio diario" ta un rekordatorio di loke tabata sosodé den e santuario terenal pa designá e vários i kontinuo aspektonan di e sirbishinan ritual, inkluyendo sakrifisionan i interseshon. Ta a traves di e sirbishinan akí ku pekadornan ta ser pordoná i pikánan ta ser tratá den e tabernakel. E sistema terenal akí ta representá e ministerio intersesor di Kristu den e santuario selestial. Asina, manera e profesia ta predesí, e papado ta interkambiá e interseshon di Kristu pa e interseshon di saserdotenan. Pa medio di un adorashon falsu asina, e kachu chikitu ta kita e ministerio intersesor di Kristu i simbólikamente ta tira e lugá di e santuario di Kristu abou.

"I el a benta bèrdat abou na suela. El a hasi tur esaki i a prosperá" (Dan. 8:12, NKJV). Hesus ta deklará Su Mes di ta e bèrdat (Juan 14:6) i tambe ta señalá e Palabra di Dios komo bèrdat (Juan 17:17). Den kontraste, e papado a prohibí tradukshon di Beibel den e idioma di e pueblo, a pone e interpretashon di e Beibel bou di outoridat di e iglesia, i a pone tradishon banda di e Beibel, den teoria, ma, den práktika, tradishon ta ser poné riba e Beibel komo e norma supremo di fe.

Djárason26 di febrüari

E Purifikashon di e Santuario

Lesa Daniel 8:14. Kiko ta sosodé aki?



Despues di e atake devastador di e kachu, e anunsio ta ser hasí ku e santuario lo ser purifiká. Pa komprondé e mensahe akí, nos mester karga den mente ku e purifikashon di e santuario menshoná den Daniel 8:14 ta korespondé ku e esena di huisio deskribí den Daniel 7:9-14. I ya ku e huisio ei ta tuma lugá den shelu, e santuario tambe mester ta ubiká den shelu. Por lo tantu, miéntras Daniel 7 ta deskribí e intervenshon di Dios den i relashon ku asuntunan humano for di un perspektiva hudisial, Daniel 8 ta deskribí e mesun evento for di perspektiva di e santuario.

E santuario terenal a ser diseñá segun su kopia selestial i a sirbi pa ilustrá e implikashonnan amplio di e plan di salbashon. Tur dia, pekadornan tabata trese nan sakrifisionan na e santuario, kaminda e pueblo tabata ser pordoná di su pikanan konfesá ya ku e pikánan tabata, den un sentido, ser transferí na e santuario. Komo resultado, e santuario tabata bira kontaminá. P'esei, un proseso periódiko di purifikashon tabata nesesario pa asina purifiká e santuario for di e pikanan registrá eiden. E tabata ser yamá e Dia di Ekspiashon i tabata tuma lugá un bes pa aña (lesa Levítiko 16).

Dikon e santuario selestial mester di purifikashon? Pa analogia, nos por bisa ku e pikánan konfesá di esnan ku a aseptá Hesus a ser " transferí" na e santuario selestial, meskos ku e pikánan di e Israelitanan arepentí a ser transferí na e santuario terenal. Riba e Dia di Ekspiashon terenal, numeroso animalnan tabata ser matá, simbolisando e futuro morto di Hesus, kua ta kon pekadornan tabata kapas pa para, riba e Dia di Ekspiashon.

I meskos ku esei tabata sosodé riba e Dia di Ekspiashon terenal ora ku e santuario tabata ser purifiká, kuantu mas asina den esun selestial, ora e sanger di Kristu so ta hiba nos dor di e huisio? E purifikashon di e santuario, deskribí den Daniel 8:14, ta e kopia selestial di e sirbishi terenal, kua su mensahe básiko ta: komo pekadornan, nos mester di e sanger di e Mesias pa pordoná nos nos pikánan i kapasitá nos pa para den huisio.

Djaweps27 di febrüari

E Kalendario Profétiko

Lesa Daniel 8:13. Kiko ta e pregunta hasí aki, i kon e ta yuda nos komprondé e kontesta den e siguiente versíkulo?



Kiko ta e tempu di e 2300 atardi i mainta? Na promé lugá, nos mester nota ku despues ku Daniel a ser mustrá e karné chubatu i kabritu chubatu, siguí pa e akshonnan di i e daño kousá dor di e kachu chikitu, e vishon ta kambia den un pregunta den Daniel 8:13. E pregunta ta spesialmente konserní ku loke lo sosodé na fin di e periodo profétiko ei, komo tambe e durashon di henter e vishon. Ademas, un periodo asina no por ser limitá solamente na e durashon di e akshonnan di e kachu chikitu, pasobra e término vishon ta inkluí tur kos for di e karné chubatu te na e akshonnan di e kachu chikitu. Por lo tantu, esaki mester ta un periodo largu di e tempu históriko.

Riba e pregunta "Kuantu tempu e vishon lo dura" (karné chubatu [Medo-Persa], kabritu chubatu [Gresia], i e kachu chikitu i su akshonnan [Roma, pagano i papal]), e otro ser selestial a kontestá: "Pa dos mil tresshen dia; e ora ei e santuario lo ser purifiká" (Dan. 8:14, NKJV). Manera a ser señalá kaba, e periodo akí ta asina largu pasobra e ta kuminsá durante e tempu di e Imperio Medo-Persa i ta ekstendé a traves di e periodo di e Imperio Griego i Roma pagano i papal, míles di aña. Di akuerdo ku e método di interpretashon historisista (wak Lès 1), e periodo profétiko akí mester ser kalkulá riba base di e prinsipio aña-dia, kua ta nifiká ku e 2300 atardi- i maintanan ta korespondé ku un espasio di tempu di 2300 aña. Di otro manera, e 2300 dia lo a alkansá un poko mas ku solamente seis aña, un tempu imposiblemente kòrtiku pa tur e eventonan di e vishon. Por lo tantu, e prinsipio di aña-dia mester ser apliká.

Daniel 8 no ta proveé e informashon pa permití nos kalkulá e komienso di e periodo di tempu akí, kua naturalmente lo por a establesé su final. Pero Daniel 9 ta proveé e piesa krusial di informashon (wak e lès di otro siman).

Djabièrnè28 di febrüari

Pa mas Estudio:

Aki bou ti un skema ku ta resumí loke nos a wak te asina leu enkuanto di e sekuensia di reinonan deskribí den Daniel 2, 7, i 8. Kiko esaki ta bisa nos tokante e purifikashon di e santuario?

Daniel 2 Daniel 7 Daniel 8
Babilonia Babilonia
Medo-Persia Medo-Persia Medo-Persia
Gresia Gresia Gresia
Roma Pagano Roma Pagano Roma Pagano
Roma Papal Roma Papal Roma Papal
Huisio den shelu Purifikashon di Santuario
Segundo Binida Segundo Binida Segundo Binida
[Piedra kòrtá sin man] [Santunan ta haña e reino] [Destruí sin man]

Manera nos por mira aki, tin paralelonan entre e kapítulonan. No solamente e nashonnan ta ser deskribí den paralelo ku otro, e esena di huisio den Daniel 7, kua ta surgi despues di e 1260 aña (A.D. 538-1798) di Roma papal, direktamente ta paralelo na e purifikashon di e santuario, kua den Daniel 8 ta surgi tambe despues di Roma. Den poko palabra, e huisio selestial akí den Daniel 7, e huisio ku ta hiba na e fin di e mundu, ta e mesun kos ku e purifikashon di e santuario den Daniel 8. Nos ta ser duná aki dos diferente deskripshon di e mesun kos, i ámbos ta tuma lugá despues di e periodo di persekushon di 1260 aña ehekutá dor di e poder di e kachu chikitu.

Preguntanan di Diskushon: